Kuna R ja mina tahtsime ka ööelu avastama minna, siis teistega koos kämparisse ei läinud vaid helistasime hulgim hotelle läbi et mingitki toakest leida. Kaheseid polnud üldse lootust leida, uurisime siis ka üheseid ja kolmeseid. Lõpuks saime ühe kolmese toa kesklinnas hotellis, mida Lonely Planet tutvustas kui lesbide, muusikute ja näitlejate lemmikpaika. Kuna 3-ne tuba, siis tuli ka I meiega hotelli ja meil ööelus silma peal hoidma, kuna mine tea millega kogenematud hakkama saavad:) Soov savu proovida oli ju kange:)
Hotellis oli lahe soovitus koos aadressikaardiga – „Kuigi te ei usu et teil seda vaja läheb, võite te siiski üllatuda end sellisest olukorrast leides kus te ei tea enam kus on teie ööbimispaik või kuidas sinna saab. Seepärast soovitame selle kaardi siin taskusse pista, siis on lootust et keegi teid ka kohale toimetab“.
Natuke hotellis veini ja näksi tarbitud, ronisimegi linna peale. Ilm oli taaskord meeldivalt soe ning linn oli täis moosekante, kes ikka suurepäraselt esinesid. Kohe esimesest Coffee Shop’ist ostsime prooviks ühe suitsu. Teenindajad on väga asjalikud, soovitavad vastavalt kogetule. Tunnistasime, et algajad ja siis anti kõige lahjemat kraami. Öeldi ilusti, et proovige siit alates, ärge kohe ennast pilve tõmmake.
Tuleb tunnistada, et kuna tõmbasime äärmiselt ettevaatlikult ja aeglaselt, siis mõjuma ei hakanud. Natuke ehk pani kehasse väikese surina sisse, kuid seda vaid hetkeks ja peale põhjalikumat mahvi. Midagi pole teha – lihtsalt ei julge üle tarvitada ja kõik. Eriti mina, kes ei julge kunagi isegi purju jääda – lihtsalt ei sobi mulle see kui ma ei tea mida ma teen. Väike saps sees on ok, kuid näiteks purju ma end juua ei suuda. Seega ei saa ma ka teisi meelemürke liigtarvitada. Eks see rohkem proovimivaimustus ole, nii et I muretsemine meie suhtes osutus õnneks üleliigseks. Aga hea et teadis hoiatada:)
Edasi läksime „vaateaknaid“ avastama. Ehk siis Punaste Laternate rajooni. Ok, kõigi akende kohal polnud küll punaseid laternaid, küll aga kumas kõigist akendest punakat valgust.
Üsna paljudel ruumidel olid juba ka kardinad kinni tõmmatud. Seal siis tegeleti klienditeenindusega. Sattusime ka ise mitmel korral nägema kuidas ukse peal hinda tingiti. Mõni astus seejärel sisse, mõni läks edasi. Et huvitav:)
Tibisid oli igale maitsele. Tuleb aga tunnistada, et õhtune väljapanek oli enamasti super. No nii palju nii ilusaid tütarlapsi et suu vajub ammuli. Ja kõik avatlevad ja meelitavad sind omamoodi. Ma ikka suunasin I ja R-i endast veidi eemale, et äkki neil ilma minu kohaloluta lõbusamad pilkkontaktid, kuid ega seal vahet polnud – tibid üritasid mind samamoodi ära meelitada kui neid. Küll ikka kekutasid ja tegid silma:) Ei, väga kenad olid.
Et asjast rohkem aimu saada, tahtsin et kumbki poistest läheks ja hinda küsiks. Et oleks ju huvitav teada mis hinnaga kaupa tehakse. Äkki oleks isegi väikese statistika saanud teha. Aga kumbki ei võtnud vedu. Mul nad ka küsima minna ei lubanud:) Et siis ma ei saagi hinnainfot avaldada:)
Lisaks klassikaliselt ilusatele näitsikutele oli seal materjali igale maitsele. Oli mustanahalisi väga suuri Mama’sid, lapsevälimusega asiaate, 70-aastaseid memmekesi, sado-maso stiili harrastajaile, transvestiite ja noid 2-soolisi (olen teadusliku termini ära unustanud). Oli ikka natuke kummaline vaadata küll kui ülalt täiesti naine mis naine ja samas stringides kummub miskit... Aga loodusel ongi omad keerdkäigud.
Mõte oli ehk ka pornoteater ära külastada (kus mujal ikka neid kohtad?), kuid lõppkokkuvõttes ei raatsinud. Tundus kahtlane, kuna neid oli seal iga nurga peal ja kõikjal kirjas et non-stop show. Oleks nii et mingi kell hakkab show pihta, kuid et non-stop... Jääb mulje, et kui klient sisse astub, siis hakatakse alles kütmisega tegelema ja erilist innustatust seal olla ei saaks, kuna isegi paljude inimeste osalemise puhul ei viitsiks ju keegi hingega non-stop asjatada. Ja selle eest 500 eeku per nägu välja käia ei tundunud hetkel ahvatlev.
Öö arenedes muutusid needsamad tibid ja muud akendel aktiivsemaks ja tulid klaasi tagant välja. Siis hakkas küll tibakene veider. Ok, klaasi taga vaatad teda kui ilusat objekti, kuid kui ta kitsal tänaval seisab pesuväel su vahetus läheduses, siis oli küll natuke naljakas seal poolalasti näitsikute vahel laveerida:) Puudutamiseks ei pea kättki välja sirutama. Ok, mul oli hämmastav, kuid vaesed meesolendid:)
Hommikul läksime vaatama kas hommikune vahetus ka töös on või toimub müük vaid õhtuti. Nõup, hommikune vahetus täiesti olemas. Aga nüüd oli vaja aru saada, kas õhtused on päriselt ka nii ilusad või oli see siiski tõmmatud savu ja joodud õlle süü. Sest hommikused ei olnud seda kohe mitte... Mõni üksik pakkus silmailu, enamasti olid sellised üsna vanad memmekesed (ea poolest raudselt vanaemad) ja väga lodeva kehahoiakuga naisterahvad. Et siis kas hommikune vahetus ongi selline vähem-müüv ja väga näljastele (kindlasti ka odavam) või tundus öösel maailm ilusam – võta nüüd kinni. Igatahes olime sügavas hämmingus ja peale mõningast püüdu leida silmailu lasid poisid sealt rajoonist padavai jalga. Taluvuspiir sai ületatud.
Kui Prantsusmaal on spetsiaalpoekesed nagu Boulangerie, Patisserie, Rotisserie, siis Amsterdamis oli Condomerie :) Terve pood täis kõikvõimalikke kondoome. Ja igasugu huvitavaid kondoomiteemalisi kingiideid sai sealt:) Meie lemmikuks sai kondoom, millel oli joonlaud peale trükitud:)
Saime oma ülejäänud rahvaga kokku ja peale väljumiskellaaja kokkuleppimist läksime igaüks enesele huvitavat avastama. Kuigi mulle tundus, et riiete valik oli Amsterdamis super ja mulle väga meele järele, ei jõudnud ma ühtegi rõivapoodi sisse ning piirdusin vaid vaateakendele kiire pilgu heitmisega. Teinekord tagasi, siis vaatan miskit. Seekord oli lihtsalt muu palju huvitavam:)
See tüüp oskas kätega tollest potikaant meenutavast asjandusest imelisi helisid välja võluda. Tõeline muusika mu kõrvadele, vaatasin teda suu ammuli
Suundusime seksmuuseumi. Neid seal ka palju, kuid Lonely Planet soovitas vaid ühte ja see oli küll väga asjalik. 5 korrust täis erinevaid ruume.
Ma ei teadnudki et nii antiik- kui keskajal oli juba igasugust huvitavat varustust olemas. Seal eksponaatide seas oli aga kõikvõimalikku. Samuti fotosid 19.-ndast sajandist ja isegi filme 1950.-ndatest. Väga hariv oli.
Sekspoode on seal samuti iga nurga peal. Kauba valik on suur ja mitmekesine. Samuti on müüjad/müüjannad väga asjalikud – teavad millest räägivad ja räägivad otse ja ikka asjast. Ja oskavad soovitusi jagada. Kõike seda ilma kokutamise, punastamise ja ümbernurga väljendite kasutamiseta. Värskendav.
Edasi suundusime Cannabis College’isse (Kanepikollezh). Kahju et aeg hakkas otsa saama, seal oleks olnud uurimist küllaga. Infomaterjale, teaduslikku juttu, ajaloolisi kirjeldusi. Fotomaterjale kanepiväljadest, rõivad mis tehtud kanepist, suitsetamisvahendid jne. Allkorrusel oli ka kanepikasvandus, kus mingi mees parasjagu taimedega tegeles ja seemneid korjas. Seal olid kõikvõimalikud juhendid sellest kuidas neid taimi kasvatada.
Koha eesmärgiks on inimesi harida. Et kui teed, teed õigesti, ära endale liiga tee. Kõike saab ju võtta mõistusega või siis lolliks minna.
Veidike lähivaadet
Amsterdam jättis mulle eelmisel korral hea mulje ja seekord see vaid süvenes. Miski selles linnas mulle meeldib. Millalgi tuleb seal pikem nädalalõpp veeta:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar