Algus

Niisiis, rentisime 9-kohalise 2006.a. VW Caravel’i ja asusime teele. Minu vaatevinklist lähtudes oli meid esimesel nädalal 6, teisel 2 ja kolmandal 7.

Tallinnas sõitu alustades tabas meid tore üllatus. Bussil ei töötanud kliimaseade. Tundus hästi vahva mõte minna lõunapäikese kätte öömustas bussis, millel pole toimivat jahutust. Poodidest ega tanklatest sobivat kaitset ei leidnud ja nii hakkasid poisid kaitsmeid ehku peale näppima ja ringi tõstma. Kliima saime tööle ja siiani pole selge mille arvelt see toimuma sai:)

Nostalgiliselt valisime minekuteekonnaks sõidu mööda maismaad ehk siis ühe hooga kütmise Tallinnast Prahani. Njaa, Baltikum oma lõputute kiirusepiirangutega ja Poola hüplikud teed. Lätis toimus 2-realisel maanteel liiklus ilma küsimusteta 4-s reas ja meie esialgne hämmastus asendus mugava kohandumisega. Otse loomulikult saime Leedus trahvi, selle jaoks on alati arvestatud trahvifond. Ei mäleta reisi mil Lätis või Leedus trahvi poleks saanud. Vahel neile trahviks 20-eurost makstes on küsitud, et kas kahte 10-eurost äkki ei ole. Et nad paarimehega kahekesi. Selge. Aga vaidlema ja protsessima nendega hakata pole mõtet, siis hoiad oma jonnist reisi aega kinni ja on seda siis vaja. Seega pigem trahvifond taskus ja minekule.

Vanad tuttavad söögikohad peatusteks, vahetustega sõitmine, kägaras bussiistmel suikumine ja ööpäeva pärast olimegi vanas heas Prahas, mis seekord tervitas meid suhteliselt sompus olekuga.