Pühapäev, 9. september 2007

Maa-alune linn

Rouen’ist viis tee edasi Amiens’i külje all asuvasse Naours’i külakesse. Seal nimelt asub maa-alune linn. Sõdade ajal elasid seal inimesed koos kõige vajalikuga. 3000 inimest + nende pudulojused. Mitu ruutkilomeetrit käike ja tubasid maa all. Maa peale tuldi vaid hiilides, kui oli vaja sisseoste teha või surnuid matta. Võib ju tunduda veider et elatakse maa all ilma päikesevalgust nägemata, kuid kui maa peal käib üks tapatöö ja hävitamine, siis poeks vast ka ise urgu.

Seal oli kõike. Eluruumid, ühiskondlikud ruumid, kõrtsid, lõbumajad, kabelid, hiigelsuured kamin-ahjud. Ja kõik see on uuristatud inimkäte abil, seal ei ole midagi looduslikku. Looduslikult lagedesse tekkivad praod mätsiti kinni pigiga ja nii nad seal elasid. Vaenlased neid ka ei kimbutanud, kuna sissepääsud olid kitsad ja madalad ja kui vaenlane sisenes, oli hea tollel pimeduses pea maha koksata. Ja nii järjepanu.

Kahjuks ei lubatud all-linnas pilte teha. Aga mõned siiski vargsi tegime...

Ise alla loomulikult minna ei tohtinud, kuna siis võidki sinna ära eksida. Nii me siis läksime koos grupi ja prantsuse giidiga. Rahvas liikus ilusasti giidi sabas, I ja R aga lippasid muudkui omasoodu ringi. Tundsin end nagu ema, kes vallatute põngerjate järele vaatama peab:D Igale poole pidid nad ka ronima ja uusi käike avastama minema. Giid muu rahva ja valgusallikaga oli pidevalt juba kusagil kaugel kui mina neid kahte maadeavastajat järele ootasin, et nad siis õigesse käiku edasi juhatada. I-l oli telefonil taskulambi funktsioon ja sellega nad siis ringi luusisidki. Segased!

Mõned salaja tehtud võtted siis:
Säilinud pühakuju
Tüüpiline käik, neid oli seal lõputult
Internetist leidsin ka paar kõlbulikku pilti sellest paigast:

Kommentaare ei ole: